E-õpikute uuringusuunad

Hiljuti läbiviidud e-õpikutega seotud kirjanduse analüüsi põhjal saab välja tuua mõned peamised uurimissuunad. Kui me räägime digitaliseerimisest, siis loomulikult esimene väide on seotud maksumusega ja nii ka e-õpikute valdkonnas. Mitmed uurimused näitavad, et õpikute hind peaks elektroonilise versiooni väljalaskmisel olema tunduvalt odavam. Seda aga muidugi sellisel juhul, kui e-õpikute loomisel jälgitakse e-raamatute mudelit st paberkujul õpikute digitaliseerimine, muutmata selle sisu ja eesmärke. Selline üks-ühele kopeerimine võimaldab muidugi jätkata õpetamist ning õppimist selliselt nagu see kunagi välja kujunes seoses paberõpikute levikuga. See aga on tekitanud järgmise uurimissuuna e-õpikute valdkonnas. Nimelt, tunnevad nüüd mitmed teadlased ja pedagoogid huvi, kuidas õpilased suhtuvad e-õpikutesse ning kas ja kuivõrd paranevad õpitulemused kasutades e-õpikuid. Lisaks on läbi viidud mitmeid võrdlevaid eksperimente, kus õpilased jagatakse kahte rühma, ühed kasutavad elektroonilist materjali, teised paberõpikuid. Eelpool nimetatud uuringute tulemused on väga varieeruvad ja segadust tekitavad ning tegelikult eelpool väljatoodud uuringute põhjal ei saagi kindlalt väita, et e-õpikud on kindlasti paremad kui paberõpikud või vastupidi.

Seega ei ole e-õpik oma praegusel kujul väga suurt populaarsust kogunud. Küllap seisneb probleem selles, et üritatakse paberkandjal olevaid õpikuid digitaliseerida mõtlemata sellele, kuidas on õppimine tänapäeval muutunud. Läbitöötatud kirjanduse hulgas leidsime vaid mõned autorid, kes on tõstatanud e-õpiku rolli ja selle kontseptsiooni muutmise vajaduse. Näiteks eristub selgelt rühm teadlasi ja pedagooge, kes rõhuvad dünaamilistele, avatud e-õpikutele st e-õpikut, selle sisu ja struktuuri saab igaüks muuta vastavalt oma vajadustele ja sihtrühmale. Selline lähenemine oleks justkui samm edasi e-õpikute evolutsioonis nii majanduslikus kui pedagoogilises mõttes.

Lisaks, leidsime mõned visionäärid, näiteks Warlick, kes juba 2006 aastal arutles:

Mõelge korraks õpikeskkonnale, kus õpilaste ülesanne on uurida, valida, koguda, organiseerida ja kohandada sisu mitmest erinevast allikast luues niimoodi digitaalse õpiku, mille loomise protsessi õpetaja toetab. Sellised õpikud oleks igaüks oma nägu, vastavalt õppija õpistiilile, huvidele ja vajadustele. Õpetajad jälgiksid ja toetaksid õpikute loomist andes soovitusi, pakkudes lisamaterjali ning suunates õppijaid kriitiliselt oma õpikuid reflekteerima (Warlick, 2006). Niimoodi saavad e-õpikutest informatsiooni artefaktid, mida on vaja avastada, uurida, (koos) luua; mitte üks kindel eelnevalt defineeritud tee, mida mööda astuda…

Pikemat ülevaadet e-õpikute uurimissuundadest saab lugeda siit: Väljataga, T. & Fiedler, S.H.D. (in press). Going digital: literature review on e-textbooks. Tuleb ettekandmisele HCI International 2014 konverentsi alamkonverentsil 1st International Conference on Learning and Collaboration Technologies.

Kasutatud kirjandus:

Warlick, D. (2006). Textbooks of the future. It’s time the textbook industry redefined what they do and how they do it. Technology & Learning, 28-29.