Etnograafilise uurimuse järelkaja

Sügisel 2013 viis Learnmix projekti meeskond läbi etnograafilise uurimuse üldhariduskoolides. Kuna igasugused ressursid on meil piiratud, siis piirdusime kiire ja fokusseeritud etnograafilise uurimusega järgmistes koolides:

  • Tallinna Reaalkool (3. klassi matemaatika, 7. ja 9. klassi geograafia, 5. ja 6. klassi inglise keel)
  • Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (5. ja 6. klassi matemaatika, 5. klassi informaatika, 4. klassi eesti keel, 2. klassi vene keel ja 10. klassi inglise keel)
  • Tallinna Inglise Kolledz (1. klassi matemaatika)
  • Tallinna Pelgulinna Gümnaasium (11. ja 12. klassi bioloogia)
  • Kiili Gümnaasium (12. klassi ajalugu ning ühiskonnaõpetus)

Etnograafilise uurimuse peamine eesmärk oli mõista, kuidas hetkel üldhariduskoolides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ning digitaalseid artefakte. Uurimuse käigus toimus intensiivne andmete kogumine läbi erinevate vaatlustehnikate, fotode ning märkmete tegemise. Pärast iga kooli külastust toimusid meil nö andmetöötlemise- ja refleksioonisessioonid, mis võimaldasid koostada üheselt mõistetavaid mõistekaarte ning stsenaariume. Kuigi meie etnograafilist uurimust iseloomustab kitsas vaatluse fookus ning lühikesed koolikülastused, siis sellegipoolest tekkis meil arusaam hetkeolukorrast koolides.

Me kõik oleme kogenud, et tehnoloogilised arengud võimaldavad järjest rohkem kontrolli kasutajale oma tegevuste üle. Vaatamata sellele, et koolides kasutatakse tahvelarvuteid ja erinevaid aplikatsioone, on hetkel siiski õpetaja see, kes dikteerib, planeerib, otsustab ja korraldab, kuidas uue teadmuse loomine peaks toimuma. Kui võtta aluseks peamised komponendid õppeprotsessis (instructional components), siis võib koolides toimuvat hetkeolukorda kujutada alloleva joonisega.

instructional components

Siit jooniselt on üsna selgelt näha, et õpetaja on see, kes seab eesmärgid õpilastele, valib suures osas, kuidas neid eesmärke peaks saavutama, pakub välja materjalid, dikteerib, milliseid veebilehekülgi või aplikatsioone kasutada ning hindab lõpuks tehtud tööd. Ehk siis, mida rohkem paremale poole on meie joonisel nupukesed kaldu, seda suurem on õpetaja kontroll õppeprotsessi erinevate komponentide üle.

Meie etnograafilise uurimuse põhjal võib öelda, et koolides on hetkel rahuldav infrastruktuur ning tehnoloogilised vahendid tahvelarvutite, projektorite, arvutiklasside ning interaktiivsete tahvlite näol. Küll aga tuleb tõdeda, et suures osas kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja digitaalseid artefakte üldlevinud pedagoogiliste stsenaariumite järgi st nö pedagoogilisi uuendusi on rakendatud veel üsna vähe. Näitena võib tuua matemaatikaülesannete lahendamine tunnis, kus õpilane kriidi ja tahvli asemel lahendab matemaatikaülesande hoopis õpetaja laua peal olevas arvutis, mis kuvatakse projektoriga seinale teistele õpilastele jälgimiseks. Siinkohal tekib meil küsimus, mis on ikkagi see lisaväärtus ja uued lubavused, mida tehnoloogia haridusse kaasa toob?

Lisaks kasutasime andmete esialgsel analüüsil Gagne 9 õpisündmust (tähelepanu saavutamine, eesmärkide püstitamine, varasema teadmise esilekutsumine, õpitõuke andmine, juhendamine, omandatud teadmiste demonstreerimine, tagasiside andmine, hindamine, omandatud teadmiste ülekandmine teise konteksti). Meid huvitas just see, millise õpisündmuse juures kasutatakse digitaalseid artefakte ning tehnoloogilisi vahendeid. Kogutud andmete analüüsil selgus, et kõige enam kasutatakse digitaalseid artefakte ning erinevaid tehnoloogilisi võimalusi just varasema teadmise esilekutsumiseks ning teadmiste demonstreerimiseks st et õpilased lahendavad etteantud ülesande kasutatades tahvelarvutis olevat aplikatsiooni või konkreetset arvutiprogrammi.

Võttes kokku meie etnograafilise uurimuse tulemused, võime väita, et suuremalt jaolt rakendatakse küllaltki traditsioonilisi õpistsenaariume, kus kasutatakse peamiselt õpetaja poolt loodud digitaalseid artefakte omandatud teadmiste demonstreerimiseks.

E-õpikute uuringusuunad

Hiljuti läbiviidud e-õpikutega seotud kirjanduse analüüsi põhjal saab välja tuua mõned peamised uurimissuunad. Kui me räägime digitaliseerimisest, siis loomulikult esimene väide on seotud maksumusega ja nii ka e-õpikute valdkonnas. Mitmed uurimused näitavad, et õpikute hind peaks elektroonilise versiooni väljalaskmisel olema tunduvalt odavam. Seda aga muidugi sellisel juhul, kui e-õpikute loomisel jälgitakse e-raamatute mudelit st paberkujul õpikute digitaliseerimine, muutmata selle sisu ja eesmärke. Selline üks-ühele kopeerimine võimaldab muidugi jätkata õpetamist ning õppimist selliselt nagu see kunagi välja kujunes seoses paberõpikute levikuga. See aga on tekitanud järgmise uurimissuuna e-õpikute valdkonnas. Nimelt, tunnevad nüüd mitmed teadlased ja pedagoogid huvi, kuidas õpilased suhtuvad e-õpikutesse ning kas ja kuivõrd paranevad õpitulemused kasutades e-õpikuid. Lisaks on läbi viidud mitmeid võrdlevaid eksperimente, kus õpilased jagatakse kahte rühma, ühed kasutavad elektroonilist materjali, teised paberõpikuid. Eelpool nimetatud uuringute tulemused on väga varieeruvad ja segadust tekitavad ning tegelikult eelpool väljatoodud uuringute põhjal ei saagi kindlalt väita, et e-õpikud on kindlasti paremad kui paberõpikud või vastupidi.

Seega ei ole e-õpik oma praegusel kujul väga suurt populaarsust kogunud. Küllap seisneb probleem selles, et üritatakse paberkandjal olevaid õpikuid digitaliseerida mõtlemata sellele, kuidas on õppimine tänapäeval muutunud. Läbitöötatud kirjanduse hulgas leidsime vaid mõned autorid, kes on tõstatanud e-õpiku rolli ja selle kontseptsiooni muutmise vajaduse. Näiteks eristub selgelt rühm teadlasi ja pedagooge, kes rõhuvad dünaamilistele, avatud e-õpikutele st e-õpikut, selle sisu ja struktuuri saab igaüks muuta vastavalt oma vajadustele ja sihtrühmale. Selline lähenemine oleks justkui samm edasi e-õpikute evolutsioonis nii majanduslikus kui pedagoogilises mõttes.

Lisaks, leidsime mõned visionäärid, näiteks Warlick, kes juba 2006 aastal arutles:

Mõelge korraks õpikeskkonnale, kus õpilaste ülesanne on uurida, valida, koguda, organiseerida ja kohandada sisu mitmest erinevast allikast luues niimoodi digitaalse õpiku, mille loomise protsessi õpetaja toetab. Sellised õpikud oleks igaüks oma nägu, vastavalt õppija õpistiilile, huvidele ja vajadustele. Õpetajad jälgiksid ja toetaksid õpikute loomist andes soovitusi, pakkudes lisamaterjali ning suunates õppijaid kriitiliselt oma õpikuid reflekteerima (Warlick, 2006). Niimoodi saavad e-õpikutest informatsiooni artefaktid, mida on vaja avastada, uurida, (koos) luua; mitte üks kindel eelnevalt defineeritud tee, mida mööda astuda…

Pikemat ülevaadet e-õpikute uurimissuundadest saab lugeda siit: Väljataga, T. & Fiedler, S.H.D. (in press). Going digital: literature review on e-textbooks. Tuleb ettekandmisele HCI International 2014 konverentsi alamkonverentsil 1st International Conference on Learning and Collaboration Technologies.

Kasutatud kirjandus:

Warlick, D. (2006). Textbooks of the future. It’s time the textbook industry redefined what they do and how they do it. Technology & Learning, 28-29.

 

“Tulevikuklass” konverentsi järelkaja

28. oktoobril toimunud Tulevikuklassi konverents tõi kokku  üle 100 inimese üle Eesti mitmetest valdkondadest. Kohal olid erinevate firmade esindajad, õpetajad, kooli direktorid, HITSA inimesed, teadurid, kirjastused jne. Demonstreeritud 4 tunni stsenaariumid näitasid võimalikke tulevikusuundi koolitundides, mõned neist suurel määral tehnoloogia toel, teised jälle vähemal määral.

Demotundidele järgnenud paneeldiskussioon oli hea algatus viia erinevad osapooled kokku st kool koos õpetajate ja juhtkonnaga, HITSA, teadurid, kirjastused ning IT firmad. Oli näha, et olenemata valdkonnast läheb osalejatele Eesti haridus ja seal toimuv tõsiselt korda ning soov panustada ja seda paremaks muuta on olemas. Tõdeti üheskoos, et uute tehnoloogiliste lahenduste, innovaatiliste pedagoogiliste mudelite ning kaasaegsete kvaliteetsete õppematerjalide areng peab toimuma käsikäes. Loodame, et antud üritus pani aluse edasiste dialoogide pidamise ja koostöö soovile.

Learnmix projekt matemaatika õpikute teadusseminaril

5. detsembril 2013 kutsuti Learnmix projekt rahvusvahelisele teadusseminarile, mille fookuses oli matemaatika õpikute uurimine sisu, selle raskusastmete, esitluse ning kultuuriliste erinevuste vaatenurgast. Kahe päevane uurimisseminar tõi kokku teadurid Norrast, Soomest, Rootsist, Islandilt, Lätist, Leedust ja Eestist. Ettekanne pealkirjaga “Going digital: reconceptualising textbooks” tekitas elava diskussiooni tuleviku õpikute teemal. Kindlasti hoiame end kursis selles uurimisrühmas toimuvaga. Aitäh kutsumast!

 

Konverents “Tulevikuklass”

Tallinna Ülikool ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) korraldavad 28. oktoobril TLÜ konverentsikeskuse Mare maja Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, ruum M218) konverentsi Tulevikuklass.com, alapealkirjaga Tehnoloogia, innovatsioon ja tuleviku klassiruum: IKT ettevõtete roll Eesti haridusuuenduses.

Konverentsi eesmärgiks on kaasata Eesti IKT ettevõtete, õpikukirjastuste, haridusministeeriumi, koolide ja ülikoolide esindajad ühisesse vestlusringi, et määratleda, mida tähendab õppimine digiajastul ning milliseid nõudmisi esitab see erinevatele õppevormidele, -materjalidele, -väljunditele ning tuleviku klassiruumile.

Lisaks Eesti oma ettekannetele on konverentsil kavas ettekanded Skandinaaviamaade kogemusest tahvelarvutite kasutamisel koolides ning Eesti hariduse arengukavadest. Konverentsil osalejad saavad võimaluse kogeda õpilase rolli ühes tuleviku klassiruumi koolitunnis, mis on rajatud äsjaavatud TLÜ Haridusinnovatsiooni Keskusesse. Päeva lõpetab arutelu, mille teemaks on tuleviku klassiruum ja IKT ettevõtjate roll selle arendamises.

Koolikülastused täies hoos

Pärast kiireid õppeaasta alguse toimetusi, alustas Learnmix meeskond koolide külastusi, et selgust saada, mis tehnoloogiat ning kuidas hetkel koolides kasutatakse. Koolikülastustelt saadud informatsioon ja teadmine on üheks sisendiks uue e-õpiku kontseptsiooni väljatöötamiseks. Tänaseks päevaks oleme külastanud Kiili Gümnaasiumi 12. klassi ajaloo- ja ühiskonnaõpetusetunde, Pelgulinna Gümnaasiumi 12 ja 11. klassi bioloogiatunde, Reaalkooli 5. ja 6. klassi inglise keele tunde ning 7. ja 9. klassi geograafiatunde. Plaanis on veel Inglise Kolledzi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ning Lilleküla Gümnaasiumi külastamine. Ootame huviga osalemist järgmistes huvitavates tundides.

Learnmix projekti tutvustus seminaril “Digipärand digiõpikuis”

4. septembril 2013 tutvustas Mart Laanpere Tallinna Ülikooli seminaris “Digipärand digiõpikuis” Learnmix projekti ning selle visiooni. Seminari eesmärgiks oli kokku kutsuda inimesed, kes on huvitatud digitaalsest pärandist. Osalejaid oli nii ülikooli erinevatest instituutidest kui ka väljastpoolt maja. Selle seminariga avati Balti Filmi ja Meediakooli poolt algatatud kultuuripärandi digiteerimisele ja pärandi uuskasutusele suunatud seminaridesari.

Sobiva metodoloogia otsinguil

Selleks aastaks on meie kooli külastused lõppenud ning hetkel tegeleme kogutud andmete töötlemisega ning oma tegevuste reflekteerimisega. Peamine ülesanne praegusel hetkel on leida kõige sobivam metodoloogiline lähenemine meie etnograafilisele uurimusele, mis läheb käiku täisvõimsuses 2013 aasta sügisel. Teatavasti on etnograafilised uurimused tavaliselt väga pikad protsessid, mil kogutakse suurel hulgal erinevaid andmeid. Kuna meie projekt on surutud teatud rahalistesse ja ajalistesse raamidesse, siis peame otsima võimalusi, et meie uurimus oleks valiidne ning annaks piisava koguse andmeid, mille pealt edasi liikuda.

Hetkel on meil vaatluse all nö kiire (Millen, 2000) ja fokusseeritud (Knoblauch, 2005) etnograafia (ingl. k. rapid focused ethnography). Selline lähenemine lubab meil keskenduda vaid meile olulistele elementidele, mille valik tuleneb teoreetilisest raamistikust ja püstitatud uurimisküsimustest. Kiire ja fokusseeritud etnograafia ei keskendu gruppide või organisatsioonide uurimisele, vaid pigem vaatleb kultuuris toimuvaid interaktsioone ja tegevusi (Knoblauch, 2005). Lisaks peame tänapäeva tehnoloogilises maailmas võtma arvesse, et meie etnograafiline uurimus ei saa toimuda vaid füüsilises klassiruumis, vaid see ulatub otsapidi ka virtuaalsesse maailma (Horst et al., 2012).

Peamised kiire ja fokusseeritud etnograafia tunnused on järgmised (vastavalt Millen (2000) ja Knoblauch (2005)):

– kitsas vaatluse fookus

– lühikesed koolikülastused erinevatel aegadel

– mitmesugused vaatlustehnikad ja intensiivne andmete kogumine tehnoloogia abiga ning analüüs

– uurija kui vaatleja vastandina uurija kui kultuuris osaleja

– andmetöötlemise sessioonid, et kogutud andmete pealt koostada mõistekaardid ja tegevuste stsenaariumid

– taustaandmete kogumine

– koostöö nö informantidega (haridustehnoloogid), kes aitavad leida sobivaima valimi

Selleks, et saada piisavalt selge ülevaade, mis koolides hetkel toimub, võtame plaani 5-6 kooli külastuse ehk siis on meil tegemist mitme-koha etnograafiaga (ingl. k. multiple site approach). Kui tavaliselt sellised mitme kohaga etnograafilised uurimused on oma olemuselt võrdlevad (Nadal & Maeder, 2005), siis meie soovime pigem kasutada kogutud andmeid sünteesimiseks ning üldistuste tegemiseks.

Mitmed teadurid ning etnograafiliste uurimuste tegijad on öelnud, et kooli etnograafia peab olema terviklik, s.t. et see peab olema seotud ka majanduse ja poliitilise süsteemiga, kohaliku sotsiaalse struktuuriga ja uskumustega (Ogbu, 1981). Võttes neid erinevaid tegureid arvesse, saame luua tervikliku pildi meid huvitava nähtuse kohta. Selles mõttes on meie ressursid piiratud ning meil ei ole võimalus näiteks kaasata oma uuringusse kodudes toimuvat. Küll aga oleme teadlikud, et see, mis toimub kodudes seoses tehnoloogia kasutamisega võib üsnagi suurel määral mõjutada ka klassiruumi tegevusi või teisalt võivad need kaks konteksti olla ka omavahel täiesti seoseta. Siiski on meil plaanis koguda andmeid  haridustehnoloogidelt, kooli direktoritelt ning Haridusministeeriumi inimestelt, et luua terviklik pilt klassiruumis toimuva ning seda mõjutavate tegurite kohta.

Viidatud kirjandus:

Horst, H., Hjorth L., & Tacchi, J. (2012). Rethinking ethnography: An introduction. Media International Australia, 145, 86-94.

Knoblauch, H. (2005). Focused ethnography. Forum: Qualitative social research 6(3), 1-10.

Millen, D.R. (2000). Rapid ethnography: Time deepening strategies for HCI field research. 280-286

Nadai, E. & Maeder, C. (2005). Fuzzy fields. Multi-sited ethnography in sociological research. Forum: qualitative social research 6(3), 1-13.

Ogbu, J.U. (1981). School ethnography: A multilevel approach. Anthropology & Education Quarterly 12(1), 3-29

Meie esimesed kooli külastused

Maikuus avanes meil suurepärane võimalus külastada kolme üldhariduskooli Tallinnas ning testida meie võimalikku uurimismetoodikat: Tallinna Reaalkooli 3. klassi matemaatika tundi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 5. klassi matemaatika tundi ja Tallinna Inglise Kolledzi 1. klassi matemaatika tundi. Väga vahva ja huvitav kogemus!  Lisaks tavapärastele tegevustele kasutasid õpilased ka väga usinalt iPade ja sülearvuteid, et oma matemaatilisi teadmisi ja oskusi parandada.

Inglise kolledz

Vaadeldud tunnid jätsid väga positiivse mulje ning andsid meile esimese vihje, kuidas ning mis eesmärkidel on võimalik tehnoloogiat kasutada põhikooli matemaatikas. Suured tänud õpilastele, õpetajatele ning kooli haridustehnoloogidele meid lahkelt vastuvõtmast ning selgitamast kooli hetke olukorda! Loodame siiralt, et meil avaneb sügisel veel võimalusi neid koole külastada ning omandada terviklikum ja põhjalikum teadmine õppimisest tehnoloogia abiga.

Foto (autor: Arman): Ilja ja Terje Inglise Kolledzi 1. klassi matemaatika tundi vaatlemas ning lahendamas matemaatika ülesandeid iPadidega.