Sobiva metodoloogia otsinguil

Selleks aastaks on meie kooli külastused lõppenud ning hetkel tegeleme kogutud andmete töötlemisega ning oma tegevuste reflekteerimisega. Peamine ülesanne praegusel hetkel on leida kõige sobivam metodoloogiline lähenemine meie etnograafilisele uurimusele, mis läheb käiku täisvõimsuses 2013 aasta sügisel. Teatavasti on etnograafilised uurimused tavaliselt väga pikad protsessid, mil kogutakse suurel hulgal erinevaid andmeid. Kuna meie projekt on surutud teatud rahalistesse ja ajalistesse raamidesse, siis peame otsima võimalusi, et meie uurimus oleks valiidne ning annaks piisava koguse andmeid, mille pealt edasi liikuda.

Hetkel on meil vaatluse all nö kiire (Millen, 2000) ja fokusseeritud (Knoblauch, 2005) etnograafia (ingl. k. rapid focused ethnography). Selline lähenemine lubab meil keskenduda vaid meile olulistele elementidele, mille valik tuleneb teoreetilisest raamistikust ja püstitatud uurimisküsimustest. Kiire ja fokusseeritud etnograafia ei keskendu gruppide või organisatsioonide uurimisele, vaid pigem vaatleb kultuuris toimuvaid interaktsioone ja tegevusi (Knoblauch, 2005). Lisaks peame tänapäeva tehnoloogilises maailmas võtma arvesse, et meie etnograafiline uurimus ei saa toimuda vaid füüsilises klassiruumis, vaid see ulatub otsapidi ka virtuaalsesse maailma (Horst et al., 2012).

Peamised kiire ja fokusseeritud etnograafia tunnused on järgmised (vastavalt Millen (2000) ja Knoblauch (2005)):

– kitsas vaatluse fookus

– lühikesed koolikülastused erinevatel aegadel

– mitmesugused vaatlustehnikad ja intensiivne andmete kogumine tehnoloogia abiga ning analüüs

– uurija kui vaatleja vastandina uurija kui kultuuris osaleja

– andmetöötlemise sessioonid, et kogutud andmete pealt koostada mõistekaardid ja tegevuste stsenaariumid

– taustaandmete kogumine

– koostöö nö informantidega (haridustehnoloogid), kes aitavad leida sobivaima valimi

Selleks, et saada piisavalt selge ülevaade, mis koolides hetkel toimub, võtame plaani 5-6 kooli külastuse ehk siis on meil tegemist mitme-koha etnograafiaga (ingl. k. multiple site approach). Kui tavaliselt sellised mitme kohaga etnograafilised uurimused on oma olemuselt võrdlevad (Nadal & Maeder, 2005), siis meie soovime pigem kasutada kogutud andmeid sünteesimiseks ning üldistuste tegemiseks.

Mitmed teadurid ning etnograafiliste uurimuste tegijad on öelnud, et kooli etnograafia peab olema terviklik, s.t. et see peab olema seotud ka majanduse ja poliitilise süsteemiga, kohaliku sotsiaalse struktuuriga ja uskumustega (Ogbu, 1981). Võttes neid erinevaid tegureid arvesse, saame luua tervikliku pildi meid huvitava nähtuse kohta. Selles mõttes on meie ressursid piiratud ning meil ei ole võimalus näiteks kaasata oma uuringusse kodudes toimuvat. Küll aga oleme teadlikud, et see, mis toimub kodudes seoses tehnoloogia kasutamisega võib üsnagi suurel määral mõjutada ka klassiruumi tegevusi või teisalt võivad need kaks konteksti olla ka omavahel täiesti seoseta. Siiski on meil plaanis koguda andmeid  haridustehnoloogidelt, kooli direktoritelt ning Haridusministeeriumi inimestelt, et luua terviklik pilt klassiruumis toimuva ning seda mõjutavate tegurite kohta.

Viidatud kirjandus:

Horst, H., Hjorth L., & Tacchi, J. (2012). Rethinking ethnography: An introduction. Media International Australia, 145, 86-94.

Knoblauch, H. (2005). Focused ethnography. Forum: Qualitative social research 6(3), 1-10.

Millen, D.R. (2000). Rapid ethnography: Time deepening strategies for HCI field research. 280-286

Nadai, E. & Maeder, C. (2005). Fuzzy fields. Multi-sited ethnography in sociological research. Forum: qualitative social research 6(3), 1-13.

Ogbu, J.U. (1981). School ethnography: A multilevel approach. Anthropology & Education Quarterly 12(1), 3-29

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Post Navigation